Laupäeval toimunud klubijalgpalli pidupäeva raames selgitati välja nii naiste kui meeste karikavõistluste võitjad. Naised alistasid finaalis kindlalt Tartu SK 10 Premium naiskonna, ent meestel jäi seekord karikas võitmata.
Flora soov teha klubijalgpalli pidupäevast Flora pidupäev seekord päris täide ei läinud. Kui naiskonnal õnnestus ajaloos neljandat korda karikavõitjaks tulla, siis meeskond pidi Evald Tipneri karikavõistluste finaalis oma suure konkurendi Tallinna FCI Levadia nappi 0:1 paremust tunnistama.
Päeva esimeses mängus jooksidki väljakule naised, kui naiste karikavõistluste finaalis kohtusid omavahel meistriliigas mängivad Flora ja Tartu SK 10 Premium naiskonnad. Korra olid samad naiskonnad aprilli keskel peetud liigamängus juba vastamisi olnud, kui Flora naised 5:0 tartlastest jagu said.
Laupäevases finaalis haarasid samuti florakad kiiresti ohjad enda kätte. Väravat tuli pealtvaatajatel oodata tosin minutit, kuniks Eneli Kutter Siret Räämeti tsenderdatud palli peaga SK 10 väravasuul seisnud Angela Sööti seljataha saatis. Flora kontrollis mängu täielikult ning esimesel poolajal lisati veel neli väravat – kübaratriki sai poolajaga kirja naiskonna kapten Katrin Loo ning ilusa peaga värava lõi keskkaitsja Liis Lepik.
Teine poolaeg kulges skoorimise mõttes pisut rahulikumalt ning esimesel poolajal löödud viiele väravale lisati “vaid” kaks. 50. minuti värav läks kirja Veronika Anušova omaväravana ning lõppskoori 7:0 vormistas 75. minutil teine keskkaitsja Siret Räämet.
Flora naiskonna jaoks oli tegemist neljanda karikavõiduga – esimene karikas võideti 2007. aastal, mil naiste karikavõistlusi esmakordselt peeti. Karikavõitu suudeti korrata ka järgnenud 2008. aastal, ent 2009 ja 2010 tuli finaalis vastavalt Levadia ja Pärnu JK naiskondade paremust tunnistada. Enne tänavust hooaega võideti karikas viimati 2013. aastal, kui Pärnu JK naiskond alistati tulemusega 2:0.
Naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva lausus mängujärgses intervjuus Soccernet.ee-le, et vaatamata suurele võidule mänguga päris rahule jääda ei saa. “Mängisime oma momendid küll välja, aga kõigega päris rahul kindlasti ei ole, see on alati vist nii. Üldiselt tekitasime piisavalt palju olukordi, kus sai need väravamomendid üles leida,” lausus Aleksandra, lisades lõpetuseks, et tänavu võidetud superkarikas ja karikafinaal on pikema töö viljad. Ka naiste meistriliigas asub Flora naiskond tabeli tipus, ent hooaeg on alles noor.
Päeva teine mäng oli suur ja põhimõtteline lahing kahe rivaali FC Flora ja FCI Levadia vahel. Meeste finaali osapooled olid mõlemad varemgi mitmel korral karikavõitjaks kroonitud ning korra ka omavahel finaalis kohtutud, kui 2010. aastal tuli Levadiale 0:3 alla vanduda.
Seekordse finaali algus oli pigem Flora kontrolli all ning esimene ohtlik moment Levadia värava all oli juba 3. minutil, mil Zaka antud tsenderduse sai värava poole suunata Jürgen Lorenz, kelle löögi küll Lepmets ära võttis. Esimese 20. minutiga jooksul midagi liialt ohtlikku ei toimunud, mäng kulges üsna rahulikult ning palli valdasime meie rohkem. Pooltunni täitudes tekkisid omad momendid ka Levadial, kes meid rohkem survestama oli asunud, ent riietusruumi suunduti 0:0 viigiseisul.
Teise poolaja algus oli võrdlemisi tempokas ning oma võimalusi otsisid mõlemad finalistid. 67. minutil suutis aga vastane meie kaitse lahti harutada ning karistusalas üksi jäänud Roman Debelko sai palli meie õnnetuseks Mait Toomi seljataha saata. Otsisime aktiivselt vastuväravat ning vahetusest sekkunud Markus Poom sai kahel korral mängu lõpu eel ka ohtlikult löögile, ent seekord jäi paraku Levadia löödud värav mängu ainsaks ning Evald Tipneri karikas kuulub neile.
Peatreener Jürgen Henn sõnas mängujärgselt, et täpselt on raske öelda, mis täna määravaks sai, sest tugevatega on mängitud korralikult ja võrdselt, kuid ometi oli see kolmandaks kaotuseks Levadia vastu sel hooajal. Kõik mängud on kaotatud sisuliselt kõige napimalt. “Ka karikafinaal oli võimaluste poolest täiesti võrdne mäng, nemad lõid ühe momendi sisse, me ei suutnud realiseerida. Seega millegi väikese taha ta jääb, vahed ei ole suured olnud,” ütles ta.
Kuigi Henn nõustus, et ka realiseerimine pole just kõige parem olnud, pööras ta tähelepanu siiski kaitsele. “Me peame kaitses tugevamad olema. Levadia on sel aastal ikkagi sellise kvaliteediga meeskond, kellele palju võimalusi ei saagi anda, sest nad on oma võimalused alati hästi ära kasutanud ja meie ei ole seda see aasta suutnud. Eelmine aasta oli teistpidi, see aasta on olnud seepidi.”
Uus võimalus magus revanš võtta saabub Florale juba kolmapäeval, kui Premum liiga 16. voorus mängitakse kodumäng sealsamas A. Le Coq Arenale selle sama Tallinna FCI Levadiaga. Kell 19:30 kõik A. Le Coq Arenale ning aitame rohevalgetel selle tähtsa võidu ära võtta!
Nenhum comentário:
Postar um comentário